Päevad sulavad kokku

Eelmine nädal ei jõudnud kirjutada. Nüüd tuleb siis kahe nädala eest :)

(Üks nädal)

Oeh, aeg lendab väga kiiresti. Eriti sulavad just päevad kokku. Ikkagi on selle ühe nädalaga palju juhtunud. Täna rääkisin ka natukene Mardiga Skypes. Saime natukene üksteise kallal lõõpida ja möliseda. Hea oli. Üht eesmärki täidan väga hoolega. Panustan toitu väga palju. Koguaeg toimub mugimine :) 

Oleme selle nädalaga kaks korda kolinud. Kõige pealt ühte suurde majja, mis oli nädalaks meile tasuta. Väga korralik, kolm korrust, pesumasinad, külmikud olid sees, kõik tiptop. Täna kolisime veel oma jäädava Host fämily juurde. Kohalik pastor, kelle nimi on Mo, nagu Simpsonites. Meie päralt on terve keldrikorrus. Siin on telekas, külmik, pesumasinad. Meile rohkem polegi vaja. Magame õhkmadratsil, igakord kui pea patja puutub, siis on ka kohe silmad kinni.

Sõna "meie" all mõtlen ma hetkel nelja tüüpi - mina, Johannes, Tõnis, Andres. Meid on neli, sest üks tiimikaaslane on juba Eestisse tagasi lennanud. Ning tema roommate Andres tuli meie linna. Täpset põhjust ei tea. Pole midagi teha, see tagasi minek oli tema enda otsus, meie laseme aga julmalt edasi :)

Mina pole veel kordagi lõpetamisele mõelnud. Mul on olnud väga raskeid päevi, just vaimselt - et kuidas motiveerida ja edasi minna. Kuid iga päev on siiski lõppenud üüratu naeratusega, sest just rasketel päevadel ma suudan nii palju õppida. Näiteks õppisin enda jaoks maailma kõige võimsama self-talki. Lause, mis hoiab mind all day long rõõmsana ning hoiab halvad mõtted eemale. Seda lauset tuleb öelda minutis mitu korda. See kõlab sedasi: " naerata ". Kui seda piisavalt öelda, siis on tunne nagu oleks pilves ja sul on kõigest täiesti savi. Lihtsalt lähed, koputad ja naeratad.

Ühel hommikul kella 9 paiku läksin ühe valge maja ukse taha. Koputasin ja lõpuks tuli ema ukse peale, fliis tekk käes, nagu hoiaks end soojas. Hakkasin temaga rääkima, kuni äkki tal vajus tekk ära. Tuli välja, et ta oli just last toitnud ja tiss oli paljas. Tema hakkas kohe ennast kohendama, mina püüdsin silmsidet hoida ja rahulikult sales-talkiga edasi minna :) . Sisse ta mind kahjuks ei lasknud, aga raamatud sain ära näidata :)

Majadel on tavaliselt kaks ust järjestikust välisust. Esimene on enamjaolt võrgust või klaasist ja järgmine on selline tugevam uks. Mõned emad, aga ei tee klaasust lahti. Mind ajab see väga närvi :D . Aga kui tema tahab niimoodi suhelda siis ma teen talle ka tagasi :) . Ma räägin üli vaikselt, nii et ta näeb et ainult minu suu liigub ja küsin ,mingi küsimuse :) ja siis vaatan talle lolli ootava näoga vastu. Mõnikord läheb õnneks ja teeb ukse ka lahti.

Paljudele peredele läheb ühe medõe nali peale.

When does the horse go, when it needs a medicine??

The horse goes to the horspital.

(Teine nädal)

Jälle üks täiesti erinev nädal. Esimese nädala olin põhiliselt Ghettos, kus väga vaesed inimesed. Teisel nädalal medium-wealth piirkonnas ja nüüd olin rikaste juures. See oli päris raske. Nendega jutule saada ja üldse tabada aeg, millal nad on kodus. Kui ennem oli iga päev ikka soe ja vihmata (vahest väikesed vihmad) siis nüüd tundsime Johnniga ka tõelist vihma. Just astusime hommikul McDonaldsist välja, et piirkonda sõita ja hakkas kallama. Kella 8-st kuni 2-ni olime koguaeg läbimärjad. Esimest korda tundsime külma :) tegelt pold hullu midagi, lihtsalt raamatuid ja pabereid tuleb kaitsta.

Põlved on nüüdseks täiesti korras. Söön glükosamiini ja kaltsiumi koos. See eest on Siretil ja Kairitil probleeme hüppeliigeste ja põlvedega. 

Toidukogused kasvavaaaad!!! Viimased päevad võtan hommikuti topelt portsu ja sealt tuleb 2000kcal. Laupäeval oli mul natukene rohkem batoone ka järgi (8 tükki, tavaliselt söön 4) nii et puhtalt batoonidest tuli veel lisaks 1000kcal. Päeval söön kolm wrappi, mis annavad vähemalt 1000kcal. Õhtul söön seda, mis hamba alla satub. 3 apelsini on kindlad maiuspalad igal õhtul. See tähendab, et õhtul tuleb lisaks vähemalt 500kcal. Kõik need kokku on 4500kcal puhast energiat. Lets see what happens :D

See kolmapäev käisin Tõnist follomas, ehk vaatasin kuidas tema tööd teeb. Kõvasti nalja sai. Näiteks istusime ühe emaga maas ja ema oli raamatutest jumala vaimustuses. Põhimõtteliselt kohe oleks hakanud tsekki välja kirjutama, aga siis koputati uksele. Seal oli officer Kuri. Kuna Tõnis töötab hästi paljudes väikestes linnades, siis tal pole tavaliselt müügiluba, kuna see võtab liiga kaua aega. Esimese asjana küsis ment müügiluba. Peale seda kirjutas meie kõik andmed ülese, kus me elame, mis on meie kompanii aadress, mida me teeme jne. Küsis , kas meil on autos terariistu. Tõnis näitas taskunoa komplekti ja siis tuli väga kahtlustav pilk. Nimelt eelmine päev oli see sama ment näinud Tõnist ühes teises linnas, kus politsei dziibil oli pidurivoolikud läbi lõigatud. Ment palus meil autost eemale seista ja siis otsis auto täiesti läbi. Ega tal midagi leida polnud, aga kõik raamatud ja paberid ta tõi ema majast välja ning ütles: "She is not intrested anymore". Fakk, kõik oli juba peaaegu paigas ja siis lendas sisse. Rohkem ma ei tea, kas see sama ment on teda tüüdanud või mitte.

Kohtan vaga palj lahedaid peresid, kellega lihtsalt võib jääda jutustama. Näiteks, ukse peale tuli üks vanaisa. Mina tavaliselt proovin ikka kõigiga kätt suruda, nii ka temaga. Tema naeratas oma halli vuntsiga ja pani hoopis käe rusikasse. Tüüp andis mulle nukke :D rääkis ka ära, kus kõik pered lastega elavad. Järgmine päev kohtsain poolakat, kel küll raamatutest suurt tolku polnud, kuid aitas mind nii väga kui tema võimuses oli. Küsis kohe, kas ratas on korras jne. Putitasime seda, siis andis mulle natukene batoone teepeale kaasa, jääkülma vett jne. Lahe oli.

Kuna tööpäev sisaldab hästi palju emotional rollercoastereid, ehk tuju läheb väga kiiresti heaks ja halvaks vaheldumisi, siis Tõnis kasutab selle jaoks selftalki, mis kõlab selliselt: " pohhui"  kui seda natukene harjutada, siis see hakkab tõesti tööle, nullib lihtsalt tujud ära, et ei ole liiga hea, ega halb tuju. Mina suutsin selle, aga viia uuele tasemele. Panin tema ja enda eelmise self-talki kokku. Kui kõhklen mõnikord mõne otsuse langetamisega või enesetunne ei ole õige siis ma ütlen: "pohhui naerata". Whaaa, see on nii võimas. Arvan, et sellega lastigi Titanic põhja.

Öeldakse, et esimesed kolm nädalat on suve raskeimad. Nüüdseks on need läbi järelikult neljas nädal tuleb kõige parem. Mul saab kohe müügi ala siin linnas otsa, ei tea mis edasi hakkab saama. Tõnis igastahes ütles meile täna, et proovige odavat autot otsida. Vaatame, mis siis juhtuma hakkab. Ma olen igast asju õppinud, mida kõike ei jäksa siia kirja panna. Aga neljanda nädala märksõna on "warm & calm". Olen lihtsalt väga soe, väga hea tujuga, aga ülimalt rahulik ja vaoshoitud. Eks pühapäeval räägin siis kui hästi see läks ;)

Lõpetuseks, sain teada natukene Chuck Norrise kohta.

When Chuck Norris goes into the pond and comes out. Chuck is not wet. The pond is Chuck Norris.

Pohhui naeratame

Johnni jäi poole lehe keeramise pealt magama

Ja ta magab silmad lahti :D

Hommikusöök 1200kcal