Warm & Calm

Ohohohooo nädal on läbi. Vaimselt siiamaani kõige kergem nädal, kuid selle eest neljapäev oli 4th of July, ehk USA iseseisvuspäev. See keeras paljud asjad pahupidi :) päev enne seda olid kõigil aiapeod ning tähistati saabuvat püha, raske oli inimestega rääkida. Sama oli ka 4. juuliga, kus enamus tegid veel teise peo otsa ja mitte enamus tegid pika nädalavahetuse maal (alates kolmapäevast pühapäevani). Kuid ikkagi, lubasin et tuleb parim nädal ja tuli. Sai raamatuid müüa ja lippu kõrgel hoida. Suudan rohkem inimestega maha istuda ja raamatuid näidata. Tegin selle kõige lihtsustamiseks veel väikese pildiseeria, mis seletab lahti 1st Approach, 2nd Approach, Doordemo ning seejärel, mis kõige olulisem Sitdown.

1st approach

2nd Approach

Doordemo

Ja siis tuleb sitdown, kus saab inimesega maha istuda. Selle nädalaga sain ma eelneva 3 nädalaga võrreldes kõige rohkem sit-downe ehk ka kõige rohkem müüki.

Mu nädala moto oli "warm & calm" ehk soe ja rahulik. Peale koputamist, ma sisendasin seda endale ning kui ema ukse peale tuli, siis tegin väga sooja Approachi. Töötas!!! Igapäev see sama ning üks hetk kui läksin oma motost välja ja hakkasin rabistama ja liialt kiirustama majade vahel siis sain ka kohe Mendi :) ma läksin närvi, et üks pere mu aega raiskas ja keerutas lihtsalt mingeid vabandusi, et miks ema või isa ei saa ukse peale tulla. Siis ma lihtsalt ütlesin "okei, bye" ja jooksin minema :) järgmise ukse juurde muidugi. See oli veidikene ebaviisakas ning helistati menti, et mind kontrollima tulla. Politsei on alati sõbralik, kontrollib mu paberid üle, lehvitab ja läheb minema :)

Üks päev kohtasin üht päris Nigga isa, kes rääkis korraliku neegri aksendiga vms. Raamatutest ta huvitatud polnud siis tegin talle hobuse nalja, mida ma ka eelmises postituses kirjutasin. Tema aga pööras nalja veel totaaalseks huumoriks. 

Mina: " Do you know where does the horse go, when it is sick?"

Nigga oma super nigga murrakuga :D :" Well I dont know, it goes to take a shit???"

Njah, kellele nali kellele mitte :)

Sellel nädalal tundsin jällegi, et ma tõesti teen head asja. Olin ühe pere juures, kus ema kasvatab last ja ainuke sissetulek on hetkel invaliidsus pension vms. Tütar oli raamatutest jumala vaimustuses. Ütles, et need aitaksid niiiipalju koolitöödega ja hindeid tõsta ja värki. Emale meeldisid ka väga. Ütlesin neile ka hinna, ema tõdes, et raamatud on väga hea hinnaga, kuid lihtsalt pere hetkeline kuu sissetulek on vaid natukene rohkem kui raamatud maksid. Tütar oli pettunud, ema oli pettunud. Ema vabandas veel tütre ees, et sorry, me ei saa neid kahjuks lubada. Nad helistasid veel vanaemale, et kas tema saaks aidata, aga nii ei lähe need asjad kunagi.

Samal õhtul jällegi sain esimese kliendi, kes tuli tõesti läbi tule ja vee. Küll isa ikka ütles, et pole raha ja et lapsed ei kasuta ja ei tea jne jne jne. Isale tegelikult raamatud meeldisid, talle vist ei meeldinud osta ukse pealt. Mina igastahes suutsin kõik tema väited ümber lükata, lisaks veel pojale ka meeldisid raamatud ja ta ikkagi võttis need minult. Lisaks veel maksis kogu raha kohe tšekina välja :) ja tema rääkis, et pole raha :)

Tavaliselt on siin kõik autod ikka vähemalt 5 liitrised truckid, mis mürisevad ja kärtsuvad. Kuid kolmapäeval ma nägin esimest korda USAs piruka tüüpi autot :) . Tuli Eesti meelde kõikide nede Peugeot ja Renault pirukatega. :)

Selle nädalaga õppisin veel kahte asja. Ideejärgi ma teadsin seda varem ka, aga sai nüüd jälle üle katsetatud.

1. Kõik oleneb sellest, mis sa endale ütled. Näiteks kui on tunne, et ühes piirkonnas pole põhimõtteliselt ühtegi lastega pere siis see mõte lihtsalt tiirleb peas ja ei tulegi ühtegi pere. Kui aga hakata kõva häälega ütlema, et siin on kõik pered lastega siis märkamatult neid nagu hakkaks juurde tulema :) see töötab iga asjaga :)

2. Suur oskus on toodet näidata. Müües ei osta keegi. Seda ma ei viitsi pikalt lahti kirjutada :)

Kuna ma sõidan niipalju rattaga, siis ma ikka mõtlesin, et millalgi peab mats ka ära tulema. Nüüd laupäeva hommikul, teel McDonaldsisse hommikust sööma, käisingi käpuli. Verd purskas, siis tuli lihtsalt silmad kinni panna, et see silma ei pritsiks. Johnny, kes minu taga sõitis, tõmbas siis kohe kõik škutiga kinni. Lappis mul jalad ja käed kokku ja olin jälle elus :D esimene reaktsioon oli mul selline: " persse tagasi pean sõitma, pean riided ära vahetama :D "

Väga hea, et oli kerge kukkumine. Nüüd on hetkel ainukene Andres, kes pole veel kukkunud. Ootame seda hoolega :)

Nagu ma olen maininud, siis Tõnise põhiline self-talk on "pohhui". Aga ta autol läks hoolduse tuli põlema, et no vaja õli vahetada jne. See häiris teda ikka pikka aega kuni lõpuks ta otsustas selle ikkag ära parandada.

See nädal ta jah tegi kõvasti kildu. Ta veel rääksin, et reede õhtul läks ühe pere ukse taha, keda pole mitte kunagi kodus. Oli seal juba kolm korda käinud ja seegi neljas kord polnud kedagi kodus. Tal viskas see kopa ette, aga ta nägi, et aias on siga. Mõtles, et paljud ikka siga saavad approachida ja siis tegi seale natukene oma müügiteksti. :) omaette sai ta kindlasti palju naerda. Kui Tõnn selle juttuga koju tuli siis me olime lihtsalt kõht kõveras :D

Sellel nädalal ma ühtegi anekdooti ei kogunud, kuid ma olen kindel, et tuleb kõige kõvem nädal. Saatsin ka mõnele juunis postkaardid, et mind ikka toetataks. Et vanaisa ikka kõvasti kohvi jooks, siis ma müün rohkem. Et isa jooksma hakkaks, siis ma hakkan kõvasti müüma. Et Tõnis igakord card-holderit kasutades, ikka mõtleb, et ma hetkel müün üli võimsalt :) jne jne. Tuleb maailma parim nädal ja selle nädala moto on naerata. Proovin olla nagu smiling idiot ja vaatab mis juhtub :) Te ikka kirjutage kommentaaridesse, mis te ägetad teete ja kui ägedad te ikka olete. Tsauka