Lehed

esmaspäev, 29. juuli 2013

Mendid on kuked

Lõpuks ometi on aega kirjutada ka blogi. Eelmise pühapäevaga tuli välja, et meil Johnnyga oli vaja Lincolnist ära kolida ning nüüd oleme Kearney linnas. Tänase sunday meetinguga oleme kokku sõitnud 400 miili Kearney-Lincoln-Omaha-Lincoln-Kearney.

Meil oli juba ammu müügi aladega kitsas käes ja pidime ära kolima niipea kui uue host family leiame. Ma pidin ühe nädala igapäev sõitma tööle nagu Tallinnas Pärnu, isegi rohkem. 1,5 H tööle ja tagasi. See eest oli päris mõnus linnakene, sai palju müüa.

Miks mul siis selline blogi pealkiri? Nimelt olen saanud kahe nädala kõvasti BlueLightsAwarde ehk mentte. Esmaspäeval mind löödi väikelinnas nimega Hickman välja. Inimesed kahtlustasid, et ma olen midagi kurjemat kui müügimees. Mul polnud seal müügiluba ja ment võttis mind teistpäeva järjest kinni ning saatis mu linnast välja niikauaks kuni müügiloa saan. Järgmine päev, peale Andrese tööle viimist sõidsin 35mph alas 43mph ja jälle vilkurid tulid seljataha :) . Politsei oli suht karm ja talle ei meeldinud mõned asjad :)
-kiiruseületamine
-pidurituli ei põlenud
-euroopa juhiload seaduse järgi ei kehti USAs
-väljaprintimata kindlustus poliis
-suunatuld ei näidanud
No ühesõnaga ta kirjutas mulle kohe kohtukutse välja :D, mis on 27. augustil, kuid 200 miili kaugusel minu praegusest linnast. Vaatab mis saab, peab ikka näo ära näitama.

Kolmas päev ma rääkisin mentidega, sest tegin politsei juures müügiluba. Neljas päev kutsus mingi pere mulle mendid, et mind ikka kontrollida :D 

Juhiloaga saab alati nalja. Igakord kui mind kinni peetakse, siis nad ikka imestavad juhiloa üle. Räägivad, et ideejärgi ma ei tohi autoga üldse sõitagi, kes mulle üldse ütles et võin sõita :D. Mina aga see peale, et ma ainult collage student from europe. I dont know anything. I am selling children books. Enamvähem lepivad, mis muud neil teha :) Johannesel õnnestus jällegi kolm sheriffi korraga saada. Lendasid lihtsalt peale, uurima mis toimub, kes ta on ja värki :)

Johnnyl on üldse pulli saanud. Näiteks ta koputas hommikul pere uksele. Seadis ennast küljega ukse poole ja ootas ema. Sealt ta tuligi, väike laps süles. Natukene aega jutustades ema hakkab järsku nihelema ja  vaatas oma sülle. Laps mõtles, et hakkab keset jutuajamist kakale. Siuke mõnus vedel, nirises mööda ema lühikesipükse alla. Titt naeris ja purpurpur sittus püksid täis. Sellest jutuajamisest müüki ei tulnud :/

Samal teemal jätkates, mina astusin jällegi koera kangi sisse. Ega seda ju kohe tähele ka ei pane. Jõudsin selle ennem autosse tassida ja teisi maja juurde ka minna. Autos ikka tunnen, et midagi on valesti. No pekki, mul oli reaalne kang autos :D pidin selle veel ära koristama ja öähhh... Paari tunni pärast, oli vaja vetsu külastada siis läksin tanklasse. Poole tegemise pealt, aga kukkus pastakas pellarisse. Mina mõtlesin, et Midaaaa?? Kahtlane päev :)

Mina olen oma autoga rahul. Tuleb välja, et see on põhimõtteliselt Toyota. Toyota mootor, Toyota välimus, seest peaaegu sama. Kõik sõidab normilt ja rikkeid pole, aga kurat siis on kassetimakk. Raadiojaamu eriti välja ei võta. Väikelinnades saab ainult Kantri muusikat kuulata. No mitte mingit emotsiooni ei tekitanud. Kuid siis, kohtasin ema nimega Carissa. Kõik inimesed teadsid teda. Ta oli mõni aasta tagasi raamatud ostnud ja võttis minult ka veel peale. Natukene aega jutustamist ning tema poeg tuli meie juurde kassetiga, millel on juhee!!!!! Woaaah, ma lihtsalt olin nii excited, moosisin neid, ning lõpuks ostsin nendel selle isegi ära 20$. Ma olin niii õnnelik, nüüd saan oma musa kuulata läbi iPadi :D

Need kaks nädalat on mul müügi suhtes väga hästi läinud. Võitsin näiteks isa nädala ära. Eesmärk oli teha siiamaani kõige parem nädal ja see õnnestus. Nüüd iss saab oktoobris auhinnabanketil midagi vägevat. Emotsionaalselt on jällegi kõige raskem just olnud. Üks päev oli mul emotional breakdown ja siis läksin motti otsima maisipõldude vahele :D
http://youtu.be/HW_tYepcMaI
Leidsin selle :)

Johnnyl tehnikaga ei lähe hästi. Ta on algusest peale olnud ainuke tüüp põhimõtteliselt, kes suudab koguaeg rattakumme lõhkuda, minu ratta keti ja käiguvahetaja sõitis pooleks, küll ei sobi talle rattaistmed teinekord ei sobi ratta kuju, aga rattaga ta ikka kimab kõvasti. Johnny jalad kisuvad tihti krampi, siis ta võttis eesmärgiks juua rohkem vett ja osta magneesiumi ja kaltsiumi. Peale tööd siis läheb poodi, et osta vitamiine. Otsis neid 15min, aga ei leidnud. Poest välja tulles, oli tema viimanegi tehnika piistu pandud. Velosiped oli lännu :D , pidi koju jooksma :D
Selle peale räägib Johnny aga koguaeg anektooti. 
How do you know, that nigga used your computer?

It's not there anymore


Siin ilm on kahtlane... Minu hetke linnas polnud 3 kuud mitte midagi sadanud, kuid kõik farmerid ikka kasvatavad maisi. Nägin, et kõige kõrgem temperatuur oli 110 Fahrenheiti. Nüüd, aga viimased hommikud on jube külmad. Värised pool päeva. Johnny võttis kätte ja collectis pere käest ühe koleda kampsuni :D ja paar tundi hiljem tegi sellega üli hea müügi :D
Johnny oma poolikunäpuga

Mina aga istusin emaga maha, rääkisime maast ja ilmast. Siis oli järgmine conversation:
"Can you say something in your language?"
"Yea ofcoors, sae pekki"
"What does it mean?"
"It means, mmm, -how are you-"

Ja peale seda ma hakkasin raamatuid näitama, mul endal oli üli naljakas ja see ongi põhiline.

Okei ma hakkan vaikselt lõpetama. Nüüd tuleb ema nädal ehk on vaja jälle parimat nädalat. Müugid on vaja kahekordistada :) kohe kohe magama ka, aga enne veel meie host family suudab meid julmalt poputada. Koguaeg on neil midagi head külmikus, pizzat, ube lihaga, kooki, jäätist, kana.... iga õhtu on suu punnis ja mugime siin head ja paremat. Eks järgmine nädal näeb kuidas ema nädal läks. Leidsin isegi ema nimega fotograafi. Täiega edasi!!!




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar