Mendid on kuked

Lõpuks ometi on aega kirjutada ka blogi. Eelmise pühapäevaga tuli välja, et meil Johnnyga oli vaja Lincolnist ära kolida ning nüüd oleme Kearney linnas. Tänase sunday meetinguga oleme kokku sõitnud 400 miili Kearney-Lincoln-Omaha-Lincoln-Kearney.

Meil oli juba ammu müügi aladega kitsas käes ja pidime ära kolima niipea kui uue host family leiame. Ma pidin ühe nädala igapäev sõitma tööle nagu Tallinnas Pärnu, isegi rohkem. 1,5 H tööle ja tagasi. See eest oli päris mõnus linnakene, sai palju müüa.

Miks mul siis selline blogi pealkiri? Nimelt olen saanud kahe nädala kõvasti BlueLightsAwarde ehk mentte. Esmaspäeval mind löödi väikelinnas nimega Hickman välja. Inimesed kahtlustasid, et ma olen midagi kurjemat kui müügimees. Mul polnud seal müügiluba ja ment võttis mind teistpäeva järjest kinni ning saatis mu linnast välja niikauaks kuni müügiloa saan. Järgmine päev, peale Andrese tööle viimist sõidsin 35mph alas 43mph ja jälle vilkurid tulid seljataha :) . Politsei oli suht karm ja talle ei meeldinud mõned asjad :)

-kiiruseületamine

-pidurituli ei põlenud

-euroopa juhiload seaduse järgi ei kehti USAs

-väljaprintimata kindlustus poliis

-suunatuld ei näidanud

No ühesõnaga ta kirjutas mulle kohe kohtukutse välja :D, mis on 27. augustil, kuid 200 miili kaugusel minu praegusest linnast. Vaatab mis saab, peab ikka näo ära näitama.

Kolmas päev ma rääkisin mentidega, sest tegin politsei juures müügiluba. Neljas päev kutsus mingi pere mulle mendid, et mind ikka kontrollida :D 

Juhiloaga saab alati nalja. Igakord kui mind kinni peetakse, siis nad ikka imestavad juhiloa üle. Räägivad, et ideejärgi ma ei tohi autoga üldse sõitagi, kes mulle üldse ütles et võin sõita :D. Mina aga see peale, et ma ainult collage student from europe. I dont know anything. I am selling children books. Enamvähem lepivad, mis muud neil teha :) Johannesel õnnestus jällegi kolm sheriffi korraga saada. Lendasid lihtsalt peale, uurima mis toimub, kes ta on ja värki :)

Johnnyl on üldse pulli saanud. Näiteks ta koputas hommikul pere uksele. Seadis ennast küljega ukse poole ja ootas ema. Sealt ta tuligi, väike laps süles. Natukene aega jutustades ema hakkab järsku nihelema ja  vaatas oma sülle. Laps mõtles, et hakkab keset jutuajamist kakale. Siuke mõnus vedel, nirises mööda ema lühikesipükse alla. Titt naeris ja purpurpur sittus püksid täis. Sellest jutuajamisest müüki ei tulnud :/

Samal teemal jätkates, mina astusin jällegi koera kangi sisse. Ega seda ju kohe tähele ka ei pane. Jõudsin selle ennem autosse tassida ja teisi maja juurde ka minna. Autos ikka tunnen, et midagi on valesti. No pekki, mul oli reaalne kang autos :D pidin selle veel ära koristama ja öähhh... Paari tunni pärast, oli vaja vetsu külastada siis läksin tanklasse. Poole tegemise pealt, aga kukkus pastakas pellarisse. Mina mõtlesin, et Midaaaa?? Kahtlane päev :)

Mina olen oma autoga rahul. Tuleb välja, et see on põhimõtteliselt Toyota. Toyota mootor, Toyota välimus, seest peaaegu sama. Kõik sõidab normilt ja rikkeid pole, aga kurat siis on kassetimakk. Raadiojaamu eriti välja ei võta. Väikelinnades saab ainult Kantri muusikat kuulata. No mitte mingit emotsiooni ei tekitanud. Kuid siis, kohtasin ema nimega Carissa. Kõik inimesed teadsid teda. Ta oli mõni aasta tagasi raamatud ostnud ja võttis minult ka veel peale. Natukene aega jutustamist ning tema poeg tuli meie juurde kassetiga, millel on juhee!!!!! Woaaah, ma lihtsalt olin nii excited, moosisin neid, ning lõpuks ostsin nendel selle isegi ära 20$. Ma olin niii õnnelik, nüüd saan oma musa kuulata läbi iPadi :D

Need kaks nädalat on mul müügi suhtes väga hästi läinud. Võitsin näiteks isa nädala ära. Eesmärk oli teha siiamaani kõige parem nädal ja see õnnestus. Nüüd iss saab oktoobris auhinnabanketil midagi vägevat. Emotsionaalselt on jällegi kõige raskem just olnud. Üks päev oli mul emotional breakdown ja siis läksin motti otsima maisipõldude vahele :D

http://youtu.be/HW_tYepcMaI

Leidsin selle :)

Johnnyl tehnikaga ei lähe hästi. Ta on algusest peale olnud ainuke tüüp põhimõtteliselt, kes suudab koguaeg rattakumme lõhkuda, minu ratta keti ja käiguvahetaja sõitis pooleks, küll ei sobi talle rattaistmed teinekord ei sobi ratta kuju, aga rattaga ta ikka kimab kõvasti. Johnny jalad kisuvad tihti krampi, siis ta võttis eesmärgiks juua rohkem vett ja osta magneesiumi ja kaltsiumi. Peale tööd siis läheb poodi, et osta vitamiine. Otsis neid 15min, aga ei leidnud. Poest välja tulles, oli tema viimanegi tehnika piistu pandud. Velosiped oli lännu :D , pidi koju jooksma :D

Selle peale räägib Johnny aga koguaeg anektooti. 

How do you know, that nigga used your computer?

It's not there anymore

Siin ilm on kahtlane... Minu hetke linnas polnud 3 kuud mitte midagi sadanud, kuid kõik farmerid ikka kasvatavad maisi. Nägin, et kõige kõrgem temperatuur oli 110 Fahrenheiti. Nüüd, aga viimased hommikud on jube külmad. Värised pool päeva. Johnny võttis kätte ja collectis pere käest ühe koleda kampsuni :D ja paar tundi hiljem tegi sellega üli hea müügi :D

Johnny oma poolikunäpuga

Mina aga istusin emaga maha, rääkisime maast ja ilmast. Siis oli järgmine conversation:

"Can you say something in your language?"

"Yea ofcoors, sae pekki"

"What does it mean?"

"It means, mmm, -how are you-"

Ja peale seda ma hakkasin raamatuid näitama, mul endal oli üli naljakas ja see ongi põhiline.

Okei ma hakkan vaikselt lõpetama. Nüüd tuleb ema nädal ehk on vaja jälle parimat nädalat. Müugid on vaja kahekordistada :) kohe kohe magama ka, aga enne veel meie host family suudab meid julmalt poputada. Koguaeg on neil midagi head külmikus, pizzat, ube lihaga, kooki, jäätist, kana.... iga õhtu on suu punnis ja mugime siin head ja paremat. Eks järgmine nädal näeb kuidas ema nädal läks. Leidsin isegi ema nimega fotograafi. Täiega edasi!!!

Lühike sünnipäeva nädal

Hoohohoheiheiehi wupiduuuu, jälle olen siin host family verandal, kuulan Chase and Statust ning hakkan kirjutama. Kell on juba suht palju ja nädal on väga kiirelt läinud, siis seekord tuleb lühem jutt, rohkemate piltidega :)

Esmaspäeva õhtul sõitsin oma rattaga koju. Terve päev oli koguaeg natukene kumm tühjemaks läinud, kuid siis õhtul andis see täiesti otsad. Nimelt olid kodarad katki läinud, ning need siselohvi augu. Ma vaatasin, et koju oli ainult üks miil veel ja otsustasin joosta lihtsalt ratas käekõrval. Koju jõudes jätsin ratta lihtsalt maja ette vedelema, et teisipäeva hommikul vaatab, mis saab.

Teisipäeval läksime kõik neljakesi McDonaldsisse sööma ja siis kellegil tuli meelde, et mul oli sünnipäev :). Hohoooo, siis hakaks vinge päev pihta. Kõik soovisid õnne :D isegi õnnitluskõned tulid kohe hommikul läbi Tõnise telefoni. Agaaaa, mul tuli veel ratas ära parandada et tööle hakata :) Oeh see oli alles katsumus. Kell oli nii vähe, et kusgilt ei saanud korralikku liimi ja komplekte, et kumm ära parandada. Lõpuks mind aitas rattapood, mis tehti kell 9 lahti ja sain sealt hoopis uue siselohvi. Vaja oli veel auto otsimise peale aega kulutada ja terve päeva peale sai vähe tööd teha kahjuks. Aga mul oli jummala pohhui, sünnipäev ikkagi :D. Õhtul koju sõites lendasin Burger kingist ka läbi, et endale ja Johnnyle sünnipäeva purks osta. Kodus, aga oootas mind Tõnise poolt suur Pizza, tohutult õnnitlusi, hostfamily oli teinud mega head CupCaked ja lihtsalt mugisime ogaraks :D seeee oli hea õhtu. 

Kolmapäeva puhul sain omale poole päeva pealt lõpuks auto, mille sebimine jällegi võttis tohutult aega, kuid see oli seda väärt :) nüüd sõidan siin ringi oma Bookmobile-ga       Geo Prizm. Lihtsalt parim.

Neljapäev ma käisin Tõnist followimas, et näha kuidas autoga tööd teha. Me nägime niipalju lahedaid peresid :) näiteks see. Istusime emaga juba maha, hakkasime raamatuid näitama, kui järsku tulid isa ja lapsed kohale üüüber suure treileriga. Tuli välja, et nad just ostsid omalr 4 laamat. Raineri lemmik loomad :) nii et see pilt on Rainerile lemmik kindlasti

Teiseks kohtasime politseinikku, kellel oli kodus julmalt loomi. Hobuseid, rebaseid, kasse, koeri, pesukarusid jne. Ma sain kohe ühega pildile :D

Ühe viimaste peredena õhtul nägime sõjaväelast. Tüüp tuli ukse peale püssiga, lihtsalt igaksjuhuks :) tuli välja, et ta naine oli ka kunagi raamatuid müünud ja siis nad ostsid meilt ka :)

See nädal oli võistlus sit-downide peale. Kes saab piisavalt sitdowne saavad teisi kreemikookidega määrida. Suurte matemaatikute Tõnise ja Kairiti arvutustele järgnedes, saime me kõik kreemiseks :)

Tulemas on "Isa" nädal. Kõik teevad kõvasti tööd, kõik bookmänid ja bookgöörlid. Tõotab tulla aegade parim nädal. Tuju on hea, auto on olemas, kõvasti õpitud, kõik toetavad. Annan endast parima!!

Lõpetuseks, do you know why birds fly to south? ...

Because, ... It is too long to walk.

Olge mõnusad.

Warm & Calm

Ohohohooo nädal on läbi. Vaimselt siiamaani kõige kergem nädal, kuid selle eest neljapäev oli 4th of July, ehk USA iseseisvuspäev. See keeras paljud asjad pahupidi :) päev enne seda olid kõigil aiapeod ning tähistati saabuvat püha, raske oli inimestega rääkida. Sama oli ka 4. juuliga, kus enamus tegid veel teise peo otsa ja mitte enamus tegid pika nädalavahetuse maal (alates kolmapäevast pühapäevani). Kuid ikkagi, lubasin et tuleb parim nädal ja tuli. Sai raamatuid müüa ja lippu kõrgel hoida. Suudan rohkem inimestega maha istuda ja raamatuid näidata. Tegin selle kõige lihtsustamiseks veel väikese pildiseeria, mis seletab lahti 1st Approach, 2nd Approach, Doordemo ning seejärel, mis kõige olulisem Sitdown.

1st approach

2nd Approach

Doordemo

Ja siis tuleb sitdown, kus saab inimesega maha istuda. Selle nädalaga sain ma eelneva 3 nädalaga võrreldes kõige rohkem sit-downe ehk ka kõige rohkem müüki.

Mu nädala moto oli "warm & calm" ehk soe ja rahulik. Peale koputamist, ma sisendasin seda endale ning kui ema ukse peale tuli, siis tegin väga sooja Approachi. Töötas!!! Igapäev see sama ning üks hetk kui läksin oma motost välja ja hakkasin rabistama ja liialt kiirustama majade vahel siis sain ka kohe Mendi :) ma läksin närvi, et üks pere mu aega raiskas ja keerutas lihtsalt mingeid vabandusi, et miks ema või isa ei saa ukse peale tulla. Siis ma lihtsalt ütlesin "okei, bye" ja jooksin minema :) järgmise ukse juurde muidugi. See oli veidikene ebaviisakas ning helistati menti, et mind kontrollima tulla. Politsei on alati sõbralik, kontrollib mu paberid üle, lehvitab ja läheb minema :)

Üks päev kohtasin üht päris Nigga isa, kes rääkis korraliku neegri aksendiga vms. Raamatutest ta huvitatud polnud siis tegin talle hobuse nalja, mida ma ka eelmises postituses kirjutasin. Tema aga pööras nalja veel totaaalseks huumoriks. 

Mina: " Do you know where does the horse go, when it is sick?"

Nigga oma super nigga murrakuga :D :" Well I dont know, it goes to take a shit???"

Njah, kellele nali kellele mitte :)

Sellel nädalal tundsin jällegi, et ma tõesti teen head asja. Olin ühe pere juures, kus ema kasvatab last ja ainuke sissetulek on hetkel invaliidsus pension vms. Tütar oli raamatutest jumala vaimustuses. Ütles, et need aitaksid niiiipalju koolitöödega ja hindeid tõsta ja värki. Emale meeldisid ka väga. Ütlesin neile ka hinna, ema tõdes, et raamatud on väga hea hinnaga, kuid lihtsalt pere hetkeline kuu sissetulek on vaid natukene rohkem kui raamatud maksid. Tütar oli pettunud, ema oli pettunud. Ema vabandas veel tütre ees, et sorry, me ei saa neid kahjuks lubada. Nad helistasid veel vanaemale, et kas tema saaks aidata, aga nii ei lähe need asjad kunagi.

Samal õhtul jällegi sain esimese kliendi, kes tuli tõesti läbi tule ja vee. Küll isa ikka ütles, et pole raha ja et lapsed ei kasuta ja ei tea jne jne jne. Isale tegelikult raamatud meeldisid, talle vist ei meeldinud osta ukse pealt. Mina igastahes suutsin kõik tema väited ümber lükata, lisaks veel pojale ka meeldisid raamatud ja ta ikkagi võttis need minult. Lisaks veel maksis kogu raha kohe tšekina välja :) ja tema rääkis, et pole raha :)

Tavaliselt on siin kõik autod ikka vähemalt 5 liitrised truckid, mis mürisevad ja kärtsuvad. Kuid kolmapäeval ma nägin esimest korda USAs piruka tüüpi autot :) . Tuli Eesti meelde kõikide nede Peugeot ja Renault pirukatega. :)

Selle nädalaga õppisin veel kahte asja. Ideejärgi ma teadsin seda varem ka, aga sai nüüd jälle üle katsetatud.

1. Kõik oleneb sellest, mis sa endale ütled. Näiteks kui on tunne, et ühes piirkonnas pole põhimõtteliselt ühtegi lastega pere siis see mõte lihtsalt tiirleb peas ja ei tulegi ühtegi pere. Kui aga hakata kõva häälega ütlema, et siin on kõik pered lastega siis märkamatult neid nagu hakkaks juurde tulema :) see töötab iga asjaga :)

2. Suur oskus on toodet näidata. Müües ei osta keegi. Seda ma ei viitsi pikalt lahti kirjutada :)

Kuna ma sõidan niipalju rattaga, siis ma ikka mõtlesin, et millalgi peab mats ka ära tulema. Nüüd laupäeva hommikul, teel McDonaldsisse hommikust sööma, käisingi käpuli. Verd purskas, siis tuli lihtsalt silmad kinni panna, et see silma ei pritsiks. Johnny, kes minu taga sõitis, tõmbas siis kohe kõik škutiga kinni. Lappis mul jalad ja käed kokku ja olin jälle elus :D esimene reaktsioon oli mul selline: " persse tagasi pean sõitma, pean riided ära vahetama :D "

Väga hea, et oli kerge kukkumine. Nüüd on hetkel ainukene Andres, kes pole veel kukkunud. Ootame seda hoolega :)

Nagu ma olen maininud, siis Tõnise põhiline self-talk on "pohhui". Aga ta autol läks hoolduse tuli põlema, et no vaja õli vahetada jne. See häiris teda ikka pikka aega kuni lõpuks ta otsustas selle ikkag ära parandada.

See nädal ta jah tegi kõvasti kildu. Ta veel rääksin, et reede õhtul läks ühe pere ukse taha, keda pole mitte kunagi kodus. Oli seal juba kolm korda käinud ja seegi neljas kord polnud kedagi kodus. Tal viskas see kopa ette, aga ta nägi, et aias on siga. Mõtles, et paljud ikka siga saavad approachida ja siis tegi seale natukene oma müügiteksti. :) omaette sai ta kindlasti palju naerda. Kui Tõnn selle juttuga koju tuli siis me olime lihtsalt kõht kõveras :D

Sellel nädalal ma ühtegi anekdooti ei kogunud, kuid ma olen kindel, et tuleb kõige kõvem nädal. Saatsin ka mõnele juunis postkaardid, et mind ikka toetataks. Et vanaisa ikka kõvasti kohvi jooks, siis ma müün rohkem. Et isa jooksma hakkaks, siis ma hakkan kõvasti müüma. Et Tõnis igakord card-holderit kasutades, ikka mõtleb, et ma hetkel müün üli võimsalt :) jne jne. Tuleb maailma parim nädal ja selle nädala moto on naerata. Proovin olla nagu smiling idiot ja vaatab mis juhtub :) Te ikka kirjutage kommentaaridesse, mis te ägetad teete ja kui ägedad te ikka olete. Tsauka