Hei kõigile!! Meil on siin über fun! Tänane päev algas täpselt nagu oleks olnud juba raamatuid müümas. Panime äratuse 5.59 ja tegime võistluse, kes jõuab esimesena külma dushi alla. Mart raisk võitis (ta muidugi magas vannitoale kõige lähemal ka). Peale külma dushi me panime hoopis tossud jalga ja läksime jooksma. Seee oli super fun. Hommikul olid kõik kohad oravaid täis, nad olid mega julged. Jooksime mööda raudtee rööpaid ja karjusime nagu segased. Kõik kes mööda sõitsid arvasid, et me oleme natukene peast soojad.
Peale hommikusööki me pakkisime asjad kokku ja hakkasime teise hotelli poole minema, sest meil oli see juba varem bronnitud. Seda me muidugi ei teadnud kuidas me sinna jõuame. Proovisime siis küsida, kus on lähim bussipeatus vms, sest taksod ikkagi suht kallid. MITTE KEEGI EI TEADNUD! Siin tavaliselt ikka jala ei käida ja väikse autoga ei sõideta :) Niisiis me trippisime kohvritega üle raudtee rööbaste, sildade ja tanklate, otsides bussipeatust. Google maps näitas koguaeg valesti. Üks hetk peatus auto ja pakkus meile abi. Meil oli muidugi suu lahti ja vaimustunud, et inimesed nii abivalmid on. Tuli välja, et tollel tüübil on leedu perekonna nimi ja teab, kus on Eesti. Super, tüüp vedas meid 10 miili kaugusele uude hotelli oma vän-iga ära ja asi vask. Andis isegi oma visiitkaarid, et kui hätta satume siis saab helistada.
Mitte ainult pool-Leedukas ei ole abivalmis vaid KÕIK on! Trippisime bussiga kaubanduskeskusest kesklinna ja meil jäid jälle suud lahti. Bussis oli umbes 15 inimest, kõik suht tshillid, rääkisid suvaliste inimestega juttu. Üks hetk, kui buss seisis valgusfoori taga, võttis meie kõrvalt reisija kõrvaklapid kõrvast ära ja hakkas kõva häälega rääkima: " Vaata, seal jookseb üks naine, vean kihla, et soovib tulla bussi peale." Bussijuht sai aru, et temaga räägiti ja siis ootasimegi ilusti naise ära. Kõigil oli rõõmusmeel, naine ise oli ka rahul, meile oli see midagi uut. Eestis ei teeks sellest keegi välja! See pole veel kõik.
Järgmises peatuses tuli bussi kõrgele tõmmatud sokkidega valge mees, kellel oli käes sinine kott. Selle ta aga andis bussijuhile öeldes, et ta oli selle just leidnud. Siis nad jäid pläkutama, kuidas kott kaotajale tagastada, kuhu selle ikka kõik peab viima ja virki värki. Kõik nii tühja asja pärast. Jällegi Eestis oleks see pigem ära visatud ja põlema pandud.
Ütlesin, et käisime kaubanduskeskuses? Valesti ütlesin, see oli lihtsalt kaubanduskilomeetermegasuursoodusmaja! Saime töötamise tossud, polo särgid ja lühikesed püksid. Igas poes oli -500% ale. Müüjad on sellised, et jää nendega maast ja ilmast rääkima. Vötavad sind kohe omaks, viskavad käppa ja naeratavad.
Kokkuvõtvalt, ühe päevaga juhtus nii palju, et ei suuda kõike kirja panna. Muidugi ei saa mainimata jätta, et siin päike paistis all-day-long ja 30 kraadi. Mina, Regina ja Mart oleme neegrid ning hotelli sisehoovis on bassein.
Siin mõned pildid lennukist(kapsaussi pilt), New Yorkist (NY Taxi) ja tänasest Nashvillest.
