Aega on vähe ja teha on palju. Kõigest 8 päeva veel ja olengi USAs. Olen suht excited selle pärast. Reti ütles mulle: " Täiega kahju, et sa ikka ära lähed. Tead, meie Heli-Mariga mõtlesime, et sul kindlasti läheb hästi. Aga loodame, et tuled tagasi üli halbade emotsioonidega ja siis sa mitte mingil juhul ei taha järgmine aasta tagasi minna." Selline motivatsiooni kõne siis.
Eilne päev, 9 päeva ära sõiduni. Panin omale eesmärgiks, et õpin terve päeva müügi tekste USA jaoks. Seda ma siis tegema hakkasingi. Päeval umbes 12 alustasin ja õhtul kell 9 lõpetasin. Muidugi vahepeal sai ka söödud ja juuksur tegi super vinge sonksi jälle pähe :)
Kuidas siis õppimine läks, poest sai viinamarju, banaane, vett ja muud staffi. Võtsin koolist teki ja viskasin muru peale pikali. Päike siras, vägev oli. Tekste on ainutl väga palju ja vaja tuhat korda veel õppida ja harjutada.
Umbes kahe paiku öösel, koju sõites kuulasin veel müügitekste. Ühendasin iPadi auto makiga ja siis kõlaritest voolaski välja minu salvestatud müügiteks - salestalk.
Ühesõnaga päev oli tuupimist täis, magama jäädes käisid ikka veel müügilaused kõrvust läbi. Aga mis juhtus öösel?? Keset ööd hakkasin mina lampi kõndima. Pmst olin kuutõbine. Tõusin voodist üles, tekk käes ja läksin ema tuppa. Tüüp ärkab üles ja meil hakkab kahekõne:
Emm: Mis teed?
Mina: Harjutan.
Emm: Mis sa oled peast soe ve?
Mina:Ei, ma harjutan.
Järgmine päev ehk siis täna, mina ei teadnud midagi. Kuulsin öö seiklustest hiljem. Aga ei anna veel alla, vaja veel kaks eksamit teha ja nagu ütlesin 8 päeva ja mõned tunnid on aega lennuni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar